M7 ehk Minu Maailm

Lugesin täna jälle internetist pilte ja pealkirju ja ühest kohast kommentaare ka ja jõudsin sööfinguga oma uue nunnu juurde. Nii kui pilti nägin käis jõnks seest läbi. See äratundmise jõnks. See armastus-esimesest-pilgust jõnks. Vaatasin, imetlesin, veerisin suisa artikligi läbi lugeda ja lugesin läbi ja vaatasin veel pilti. Nagu kuskil ajusopis kumises, et loe veel, loe mõttega, loe hoolega, aga ma olin juba armastusest pime, juba oli hilja! Mul läks aega kümmekond minutit teksti ja nunnut vaheldumisi piiluda, hõbeniit suunurgast jooksmas, sõnapaar 'kuri luksusmetslane' aju ja igasuguse teadvuse vallutanud, enne kui ma aru sain, et see on photoshopis ennast koduselt tundva autosõbra nägemus bmw-st, mida tegelikult olemas ei ole.
Kui ehmatus reaalsusest üle läks ja ajutegevus enam-vähem normaliseerus, jäin mõtlema, kas see vahejuhtum mind inimesena mitte kõige paremini ei iseloomusta. Ootan oma mehest ka kurja luksusmetslast, nagu oma elustki, ja kõige lähemate inimeste veendunud väidetest hoolimata keeldun uskumast, et sellist pole olemas. Mina tahan kurja luksusmetslast!!! Mina pean saama!!!!!