Muutused

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Tartu, Estonia

neljapäev, september 06, 2007


Kuigi aasta algab meil keset pimedat talve, tundub pigem september uue aja algusena. Lapsed lähevad kooli, trennis algab uus hooaeg, puhkus on seljataga... Entusiasmi ja usku, et ka mina võin maailma muuta, on piisavalt, et rajada impeerium. Ette visatud raskustele saab vaadata mõttega, et okei, kui sidrun, siis tuleb osta soola ja tequilat. Peaks veel puulehed ka kuldseks tõmbuma ja algab aasta kõige romantilisem aeg! Õhtupäike silitab tuule mahesoojaks ja üle kõige maailmas tahaks käest kinni hoida.

Sügisel jäävad ka sõbrannad jälle kodusemaks ja alata saab ülimõnusate veiniõhtute aeg, mis kestab kuni uute palavate ilmade ja rummikokteilide hooajani. Hea on kaheksakorruselise uusehitise kuuendal korrusel visata üks jalg üle teise, võtta pihku pokaal järjekordset parimat itaalia veini ja lihtsalt lahutada meelt. Veeta aega, ilma, et ümbritseks poolgi liigset inimest. Millepoolest on kesklinna kõrghooned vaatega kivistele üheksakordsetele tornidele miljonivaade ja need, kuuenda korruse rohelised puuladvad ja sinine taevas väärt peaaegu ei midagi, ma tõesti ei tea. Paratamatus.

Aja jooksul astub meie elust läbi meeletusuurel hulgal inimesi. Kolleegide, kaasõppurite, nende kaaslaste, trennikaaslaste, tuttavate tuttavate ja üllatuslikult ise kujunevate uute sõprade näol. Sõbranna sõbrannast võib saada hea kaaslase kinoõhtuteks, diskoteekide väisamiseks, maailma parandamiseks. Üllatavalt mõnus on olla habe romantikahõngulisel õhtusöögil kellegile omasugusele – kellegile, kes on pool aega kaksi ja pool aega üksi.

Jõuan mõttele, et liikudes ajas ühest seltskonnast teise, oleme ise põikpäiselt ühesugused. Vajame lihtsalt enda ümber erinevatel aegadel erinevaid asju ja inimesi. Ja mõnikord vajavad meid sellised inimesed, kellel ei ole selleks vähimatki õigust ega võimalust. Mõnikord on elu täis keerdkäike, valusat paratamatust, mõrumagusat õnne teiste arvel ja vestlusi, mis oleks surmahoop nii mõnelegi kõrvapaarile. Aga eks kuskil, vikerkaare kaugemas otsas, on peidus kõikide õnnelikud lõpud – täitunud soovid, tõelisuseks saanud unistused, joovastavad üllatused. Kõik, mis elul saab olla anda. Kuskil, ühe seni leidmata vikerkaare kaugemas otsas on valikuvõimalused, võimalus valida väga hea ja veel parema vahel. Ja kõige rohkem vikerkaari on ikka ju sügises. Päiksepaistelises, vihmasajuses, sumedas sügises.