Hmmm. Majanduslangus. Kinnisvarahinnad kukuvad, kõik läheb kallimaks ja reede õhtul sööma minnes saab üllatavalt isegi laua. Ööklubisse pole üldse mõtet minna, sest seal oleks suhteliselt ainus külastaja (learned that the hard way!).
Jään mõtlema, et kuidas küll mõjutab majanduslangus lihtsurelikku tööinimest. Palgast pole maha võetud, poes lähevad ikka samasugused arved, laenumakse on ikka samasugune. Kommunaalide arve on paarsada krooni suurem mingite hinnatõusude arvelt, aga see otseselt kedagi maha ei löö. Kinnisvarahindade kukkumist ma nüüd väga suurelt täheldanud ei ole... Noh, et saaks uude majja 3toalise miljoni krooniga... Ikka küsivad kaks ja peale, raiped!
Ometi mingist tohutust langusest muudkui räägitakse ja räägitakse ja trennis kuivab inimeste hulk kokku ja ühtäkki on kallis see, mida kolm kuud tagasi kalliks ei peetud. Aga kui mina tahan endale kolmetuhandekrooniseid kingi ja otsustan, et krt, kallid, et magan paar ööd selle mõttega ja kui armastus üle ei lähe, siis ostan, jään tühjade pihkudega, sest nädalapäevad hiljem on kõik kolm värvi kõik numbrid ära ostetud. Ka Tallinna esindusestest. Kus kohas see majandus siis langeb?

Ja siis teine küsimus tekkis, et kas turg on täis või turg ont ühi. Kui 66aastane mees mängib kinolinal action-kangelast ja 36aastane naine mängib suhteliselt 20aastast tibi ja rebib koolilapse nalju, siis kas see tähendab, et turg on nii tühi, et nooremaid andekaid pole võtta või vastupidi – turg on nii täis, et haaratakse ükskõik millisest võimalusest kinni, et lihtsalt mitte pensionile jääda?

It's a creepy world outside.