Olen suur tasulise kõrghariduse pooldaja. Mitte, et minu arvates kõik peaks õppimise eest raha maksma, vaid et ka need, kes ei ole lausviielised, saaks võimaluse kõrg- või erihariduse omandamiseks. Paraku viimasel ajal tundub, et meil enam kõrgharidust ei omandatagi vaid soetatakse. Kõrgkoolid võtavad vastu KÕIK paberihuvilised papiomanikud.
Olen ka selle poolt, et mõni endasundija läheb õppima just seda, milles ta nõrk on, mitte seda, millega lihtsamini hakkama saaks. Inimesi on igasuguseid. Samal ajal... Ajalugu võivad õppida kõik - need, kel hea pea ja kõik lennult meelde jääb ja ka need, kes jubedalt tuupima peavad. Tulemus on sama. Aga kui piilume rohkem talendivooruga seotud alasid...
Kas ma olen enesekeskne või idealist või maksimalist või utopist, kui ma tahan eeldada, et anne loeb? Et tantsu erialale saavad sisse pikema tantsutaustaga tugeva potensiaaliga tantsijad ja et ajakirjanduse tudeng oleks õigekirjaspets ja oskaks sõnadega lummata. Et juuksuriõpilane oleks hea stiilitunnetuse ja super käega nagu ka kosmeetikuks pürgijad. Et laulmise erialale mineja kuuleks ausalt õppejõult, et kallike, sa ei pea absoluutselt viisi. Kas nende kümnete ja kümnete tuhandete eest aastas ei oleks kohustuslik olla õpilase ja sisseastuja vastu aus - öelda ausalt, et me võime sind ju õpetada, aga tõde on, et annet sul ei ole...
Tõstke käsi, kes on nõus, et iga inimene peaks enda kohta koolistki vähemalt tõde kuulma, sõbrad loomulikult näkku ei ütle, et lilleke, oled maailma viletsaim kokk! Ja teadupärast tahavad ülemused ainult siis suurt raha maksta, kui sul töö hästi välja tuleb.