Rääkisime eile just sõbrannaga erinevate väärtuste devalveerumisest ja seoses sellega, et ta ise reklaamitibi on, jäin õhtul kuidagi nii teleka ette, et isegi reklaamipausi ajal ei vahetanud kanalit. Tuleb välja, et reklaamid on täiesti arvestatav meelelahutus!
Ikka mõnikord satun lugema häid ütlusi ja panen märkmikkugi kirja, sest hea on teinekord mingit mõttetera kahe kõrva vahel veeretada. Eile meeleheitel koduperenaiste raames leidsin aga hoopis uued huvitavad mõttekäigud. No, reklaamipauside ajal. Esimene neist oli, et veeda aega sõpradega, mitte oma tampooniga!
Ma olen alati mõelnud, et miks näiteks sõbrannad mõnikord ei viitsi kodust välja tulla, kui mina kohvikusse tahan minna. Nüüd ma siis tean. Nad veedavad kodus kvaliteetaega oma tampoonidega! Näiteks võibolla joonistavad vildikaga neile näod pähe ja siis saab nendega mängida, sest no suured tüdrukud nukkudega ju enam ei mängi. Tampoon on kindlasti ka hea ärakuulaja, kui mingi mure peaks olema - ei räägi vastu, eksole. Muidugi ega ma ei tea, ma olen selgelt ajast maas, võibolla on rääkivad tampoonid ka olemas. Siis pole sõpru ja sõbrannasid enam üldse vaja!
Üldiselt ajaveetmine on ikka maitse asi, et kes kuidas. Nii ka valitud seltskond. Mõni käib kinos oma mehega, mõni oma naisega ja nagu tark reklaam jällegi ütleb - üks tahab naist, teine Perenaist! Saiaga võib selgelt nii mõndagi teha, et isegi naist enam vaja ei ole.
Ilmselgelt mu huumorimeel on nüristunud, aga mul on aastane ristitütar, kes just õpib sõnu järgi ütlema ja puha ja ma siin mõtlen, et kui päise päeva ajal on reklaamid loosungitega tampoonidest, siis huvitav huvitav, mitu kuud läheb, et laps vaataks emmele otsa ja ütleks TAMPOON!!! Ja veel rohkem huvitab mind, kuidas emme seletab, et miks me seda sõna järgmised viisteist aastat enam suhu ei võta...