Võib juhtuda ka nii, et avastad, lähedastest inimestest on saanud koorem. Võib-olla isegi mitte nendest kõige lähedasematest, aga just nendest, kes on kunagi su ellu tulnud ja nüüd nõuavad sind tervenisti endale ilma, et sa oleks ise selleks soovi avaldanud.

Mina leidsin, et paari aastaga on kogunenud suur hulk üleliigset lasti. Msnis on sõprade list veninud kilomeetripikkuseks ja suhelda viitsiks neist võib-olla kümnendikuga. Aegagi pole enamaks. Tuleb teha igaaastane suurpuhastus ja seekord ei päästa ainult telefonist liigsete numbrite kustutamine. Tuleb laskuda valusasse äärmusesse ja osade inimeste ees süda kõvaks teha – öelda neile, et heade suhete piir asub hoopis teises kohas ja tähendab kilomeetrite pikkust tagasi astumist. Minu naha alla lihtsalt ei mahu terve kodumaa elanikkond.

Ilmselt on siis ikkagi õige, et südamesõbrannasid ja –sõpru ei saa olla inimesel sada. Ja nende jaoks, kes ei kuulu sinu südame sügavustesse, tuleb mõnikord uks lukku jätta.

Sõprus peaks ka olema kahesuunaline tänav. Selline, kus elusid jagatakse vastakuti, mitte selline, kus ise oled kuulaja ja lohutaja rollis. Täiesti tasuta, kolme põhitöö kõrvalt kuulad, lohutad, pakud seltsi, kasvõi uneajast saad kokku. Oled päikesekiir kõikide kannatajate päevades? Selleks peaks pärissõbrad ilmselt ootele panema ja töölt ennast vabaks võtma.

Olen natuke jänku, kardan karmavõlga. Tunnen ennast süüdi seal, kus ma ei peaks ja vastutan kõikide teiste inimeste käekäigu eest, jättes enda oma unarusse. Samal ajal, hästi läheb neil, kes mõtlevad endale ja võitlevad iseenda eest.

Tänasest alustan harjutusi iseseisvaks eluks – tõmban paksu veekindla markeriga joone vahele sõpradele ja lihtsalt tuttavatele, läbisaanud suhted jätan minevikku.

Kevadise suurpuhastuse aeg on käes – vabanegem üleliigsest lastist!