Võibolla keegi mäletab, üheksakümnendatel leidus poelettidel sellist närimiskummi nagu Russian Roulette. Võibolla leidub tänaseni. Minu mäletamist mööda oli see kollases pakendis ja pakendi peal oli joonistatud mees püssiga. Paki sisuks olid kõige magusamad nätsud, mida iial söönud olin ja nende magusate sekka oli peidetud paar piparteravat padjakest. Mäletan, et oma pakki Eglega jagades oli 10% tõenäosust, et need mõrudad nätsud talle satuks ja 90%, et mulle. Sellele vaatamata olid need mõnda aega päris mu lemmiknätsud.
Küllaltki nagu elu - kibedad hetked jäävad teravalt meelde ja õnnehetked... Õnn on nagu tervis - kui teda on, ei pane me teda tähele. Ja miskipärast alati saame me pigem seda, millest oleme mõelnud, et seda kindlasti ei tahaks.
Nagu üks tütarlaps unistas suurest karjäärist Eestimaast kaugel ja suurest iseseisvusest. Pärast lühikest eemalolekut tagasi tulles leidis aga kodust nii suure armastuse, et sinna kaugele ei olegi rohkem tagasi läinud. Rahvusvahelise karjääri asemel sai hoopis uue perekonnanime ja töömured on asendunud murega lapsehoidja leidmise üle.
Või nagu keegi teine on pisikesest piigast peale unistanud suurtest pulmadest ja nooreks emaks olemisest ja töö on olnud vähemalt kolmandajärguline. Elu on andnud hoopis midagi karjäärilaadset, iseseisvuse ja üksi hakkama saamise. Samamoodi nagu rikaste vanemate laps ei viitsi ülikoolist mõeldagi ja mõni teine, kes tapaks, et saaks õppida, lihtsalt ei saa seda rahaliselt lubada, sest ka tasuta õppevormis tuleb millegi eest elada ja arveid maksta.
Sama kindlalt võime väita, et iga tüdruk, kes on vihanud prillidega poisse, abiellub suureks saades prillidega mehega. Või kui on võetud ilus, pikk ja sihvakas sportlik mees, sest paksud ajavad iiveldama, on see ilus ja sihvakas kolmekümneselt õllekõhuga ja töö kõrvalt pole trenni jaoks aastaid aega jäänud.
Paistab, et ükskõik mida me enda jaoks valmis ei mõtle, ükskõik kui suurte lootustega me seda nätsupakki ei ostnud, me saame lõpuks ikka selle, mida ei tahtnud. Mida ei ole osanud tahta. Selle pipratera. Iga päev on õppetund, kuidas toime tulla sellega, mida ei ole oodanud. Kummaline, kuidas meile antakse alati seda, mida me kardame või vältida püüame. Vastab tõele, et inimene õpib kogu elu. Ainus, mis oleks kaval kiirelt selgeks saada, on see, et kui elu ulatab sidruni, siis kiirelt sääred poodi soola ja tequila't ostma.