Mingis vanuses kaotavad jõulud oma võlu. Ilmselt kusagil seal, kus sa enam ei kuulu nende hulka, kes saavad kümme uut barbienukku ja seitse juukseklambrit ja kõikidelt vanaemadelt kommiraha. Ühel aastal avastad, et hoopis ise oled kinkinud virna vingeid mudelautosid, klassikaliste heade multikate dvd-sid, nukumajandust, maiustusi. Oled ise see, kelle rõõmud piirnevad lastele andmisega.
Ma tean, et ahnus on surmapatt, aga kui oled kõigile palju rõõmu valmistanud, siis on õigus ju eeldada, et keegigii sind ennastki meeles peab. Kohkusin küllaltki nähes msnis oma sõbrannal küsimust, et kas teid on jõuluvana kunagi ära unustanud. Hoopis uue tähenduse sai pangast kuuldud lause, et vanemad ei ole pere, mees ja lapsed on pere. Ehk siis - täiskasvanuks saades oleme üksi iseenda vastutusel ja iseenda meeles pidada. Mina sel aastal õnneks käitusin vastavalt - tegin endale kaks kingitust ;) No täpselt nagu mehe ja lapse eest! Aga mis ma oskan öelda - there's no better time to feel like shit.
Sellepärast ma ei salligi pealesunnitud pühi. Naistepäeval saad arvestada ainsate lilledega meessoost ülemuselt, valentinipäeval parima sõbranna pakikesega, jaanipäeval kodus istumise või ööklubitamisega, aastavahetusel jällegi kodu või ööklubi nagu iga jumala reede või laupäev. Ja pereinimesed teevad sellest veel meeletu tähtsa sündmuse, et kuidas sa küll jõulude ajal ööklubile mõtled, see ju pere püha. Millise pere? Mitu päeva sa jõuad vanemate juures passida? Või et kuidas sa aastavahetuseks küll plaane ei tee! Suuuur pidu ju!!! Mida pidu? Meil singlitel on iga viikend pidu. Kasutaks rohkeid vabu päevi väljamagamiseks hoopis. Enam ei taastu nii kiirelt kui kümme aastat tagasi.
Endal on mul vedanud, isal ja ta elukaaslasel jõulude ajal sünnipäevad, et väike tagasihoidlik pidu on garanteeritud, ei pea kodus passima. Järgmine päev möödub jõuluhõnguses ja piparkoogilõhnases tuumapohmellis, õhtul väike jõuluvana ehk lasterõõmustamine ja ongi kaks päeva sisustatud. Kolmas päev kuulub teisele perele. Mitte sellele, millesse olen sündinud, vaid sellele, mis on minu ümber tekkinud - parimad sõbrad. Neljas päev sisaldab minu jaoks juba tööd, vähemalt õhtupoole - ja ongi pühad läbi, üle elatud. Uue aasta resolutsioon on elada rohkem endale, kingitusi teha aastaringselt ja rohkem sõpradele (sest lapsi kuhjavad üle nende vanemad) ja leida rohkem aega kõige kallimatele inimestele.