Sattusin täna minagi jõuluhulluse südamesse. Sõbrannal oli pojale autot vaja jõuluks. Mõistagi seda, mida telekas reklaamitakse, et kõik vanemad saaks ennast hästi tunda kui lapsed teleka ees uluvad, et miks nemad endale paaritonnast patareidega autot ei saa. Õnneks on ka häid vanemaid, kes ei lase lapsel ennast hingetuks kapriisitseda ja mõistagi oli vajalik mudel läbimüüdud. Stressis ema otsiski lõunakeskusest asendust. Lõpuks maksimarketist leidsime midagi. Õige asja odavama, viiesaja kroonise varju.

Jube hea on mänguauto eest tonn krooni küsida. Laps ei saa mittte midagi numbritest aru, aga kui poes auto peale hulluks läheb, ei ole vanematel palju variante.

Teine asi, mis mulle raskelt meeldib on kingituste pakkimine. Tartus ma tean umbes kolme kohta, kus seda teha saab. Sealsamas lõunakeskuses on lett, kus pakivad koolilapsed. No ma arvan, sest minust näevad nooremad välja ja pusivad samamoodi nagu ma ise. Eedenis VIST saab pakkida, aga kuna ma selleks annelinna iial sõitnud ei ole, siis kommenteerida ei oska. Ja muidugi kaubamaja, kus on superpakkijad ja ilmselt ka tänu oskustele väga kõrgepalgalised. Ma vähemalt loodan. Sest kui kuu aega tagasi sündis preilitita Cathy ja ma lapsele suuure roosa jõehobu ostsin, siis paberist kinkekott, mis oli kaks korda nii suur kui selveri toitude tassimiseks mõeldud 3.50 maksvad kotid, maksis 80 eeki. Paber, meeter korda meeter, 80 eeki.

Superlahe on ka inimeste iseenesestmõistetav jõulukäitumine. Näituseks - täna ostsin siis kaks rulli kinkepaberit ja seisin kassajärjekorras. Minu ees olev inimene juba maksis ja minu taha hakkas tekkima järjekord. Kuna kõrvalkassa oli juba jupp aega inimtühi ja kassapidaja nuuskas niisama nina, siis ma mõtlesin, et ma ka midagi ei ütle, las nuuskab. Kui kassapidaja ringi hakkas vaatama, siis keerasin ennast ringi ja ütlesin kõva häälega enda taga olevatele inimestele, et kõrval on vaba kassa. Ilmselt lihtsalt kehtib mingi kirjutamata reegel, et kus järjekorda näed, sinna roni otsa.
Lähengi ja otsin nüüd kapist novembri keskel väikevennale jõuluks ostetud Tom'i ja Jerry dvd-d välja, rullin aga paberi lahti ja hakkan pakkima. Siis ei lähe homme ja ülehomme kiireks. Tarbimislaenu ei olnudki vaja võtta!